PAJAKINDAD

                                                              Sinise sõbrale.

                                   

PAJAKINDAD

       Võtsin kohe kätte ja lõpetasin veel ühed pooleli olevad pajakindad. Alati läheb asi venima, kui otsid pitse ja siis veel kandipaela, mida nii vähe. 

                               

                 

                   

              

                                   

       

PAJAKINDAD

                                   

  Sain SÕBRANNA käest sellise ilusa triinudega kangatüki. Veidi veniv kuid päris täpset materjali nime öelda ei oska. Nüüd on neid ilusate piltidega kangaid lausa jalustrabavalt palju. Esialgne plaan oli seda imelist pildikest väikesel kotil kasutada. Aga kui õnnestus osta seda punast, mustade mummudega puuvillast riiet, siis plaanid muutused. Lõikasin pildi pooleks, et jätkuks mõlemale pajakindale. Ja sellised need järjekordsed pajakindad said. Ja tänu  MALLELE  saan jälle oma blogi linki jagada. Ja nii ka külastajaid oodata. Eelmise postituse voodipesule tuli rekordarv kommentaar, ja lisandus uus lipuke. Suured tänud, teile.

    

                 

                    

                                      

VOODIPESU

      Kuna vana tekikott oli nii viledaks kulunud ja õmbluste juurest riie rebenes, otsustasin uutest kangaribadest uue tekikoti ja padjapüürid õmmelda. Kuna valget nii suurt kangatükki pole, et tekikoti tagust teha, siis kasutasin nõukaaegset kangast. Homme peale sauna saab siis voodi panna ja mõnusalt raamatu saatel uinuda. Tekikott 200 x 200 cm, püürid: 50 x 60 cm ja 50 x 70 cm.

                   

                              

PAJAKINDAD

             Nii. Veel ühed pajakindad on valmis saanud. See kord rohelistes toonides.

                                                                Ja teine paar selline.

                                        Viimased läksid endisele töökaaslasele.

                       

ÕMMELDUD SOKID

 Mingi aeg tagasi sai õmmeldud need SOKID. Ja mitu paari jäi pooleli. Täna võtsin kätte ja lõpetasin need ära. 

                        

                                

PAJAKINDAD

      Need said küll varem valmis, kui eelmise postituse pajakad. Aga pilte üles pannes ilmnes, et vara hommikul tehtud pildid, polnud küllalt selged, et värvi näha. 

                             

                                                   Need jäid eriti värvivaeseks.

                         

                                                Sellised siis valmis õmmeldud.

                                   

PAJAKINDAD

                                                      Esimesed pajakindad valmis. 

                           

                           

PÕLL

 

     Kuigi uue aasta lubadusi ma ei andnud, siis mõningaid mõtteid peas ikka vaikselt mõlgutasin küll. Nii väga sooviksin, et seisma jäänud tööd saaks vaikselt valmis õmmeldud. Aga need on lood nii, et kuna asjad pikalt seisnud, siis mõnede puhul on mõte kaotsi läinud ja vahel mõned uute tööde juures omale koha leidnud. Ja nii nad seisavad ja puudub nagu motivatsioon. See põll ka pikalt oodanud. Vahepeal sai samadest kangastest paeltega kott õmmeldud. Põll ise siis selline.

                                                              Mõned võtted ka lähemalt.

     Pensionipõlve oodates olin kindel, et alustan päevi õmblustöödega. Nüüd pean tõdema, et päevad kaovad kiiremini kui enne ja tehtud pole nagu midagi. Kuid heietan mõtteid, et midagi oleks reaalselt valmis õmmelda, sest kangakastid ajavad üle veere. Kui midagi soovid, siis seda, et jätkuks kindlat meelt ja uusi kangaid rohkem kokku ei osta. Muidugi ei saa ma lubada, et kui keegi tasuta miskit jagaks, et ma siis ei saa. Kindlasti võtaks kõik vastu, sest ei värvilistes riietes on mingi salapärane külgetõmme, mis karvad turri ajab sunnib kätt väljasirutama. Aga natuke saan ma ennast ka kiita. Kuigi valmis pole õmmeldud veel midagi, olen mitu päeva riideid sorteerinud ja pajakindaid välja lõiganud. Nii et, kui laiskus jalust ei niida, siis läheajal on pajakinnaste uputust loota. Igal juhul ma sinna poole püüdlen. Oleks ikka tore, kui te siia lehele sattudes ka mõne sõna poetaksite. Ei lase ju mu blogi FB-s jagada. Sellest on küll ääretult kahju. Uute tegemisteni.