Seened purki.

 SEENTEGA on nii.

Kupatad ja loputad külma veega.Siis panen teist korda kuppama,kuid lisan kupatusveele soola.Suurele potile kamaluga,pisikesele mõne teelusika täie.
Taas loputan külma veega ja jätan nõrguma.
Selle aja jooksul pesen ja panen purgid ahju 100 `juurde.Keedan valmis soolvee.Sellise ülesoolatud supi sarnase.Viskan seened sinna ja lasen korra keema tõusta.
Siis täidan purgid seentega ja valan veega üle ning sulgen plekkkaanega.
Laiskus on selles,et ma ei viitsi vajutust ja soolakihti talvel kasutada.Purgis paras kogus.
Need valan talvel sõelale.Loputan külma vee alt läbi ja jätan nõrguma.
Neid pole vaja kupatada ega keeta.Nii parajad soola poolest.Pane ainult pannile või teen salatit.
Kui see talv proovin,siis ehk on meeles ka kirjutada,kuidas siinses keldris seisid.Ma tõesti praegu ei tea.

    See on vana postitus. Aga kuna tahan kohe uusi teha, siis hea silm peal hoida, kuidas ja miks. See kord ainult kuuseriisikad- ja keeratavad kaaned. Arvan, et piisab vähemast kupatamisest. Igal juhul tahan proovida. Ja selle aasta esimene saak salline: 

Ilurätik

                                       See kord kollastes toonides. IDEID saab siit.

                                 

                                                                  Tagumine pool    

                                             

Ilurätik pliiti ette.

                              Kuigi paljudele need ei meeldi, siis mulle küll. YouTube on nende õpetustest pungil.Panen SIIA ühe neist. 

                                                    

Põll

     Teen hetkel ilurätikut pliiti ette. Nagu mees ütleb, siis üsna mõttetu asi, kuid mulle need meeldivad, sest mind häirib see must tühi klaas. Peaksin ütlema, et ka tänane postitus on üsna mõttetu, sest tänapäeval ei armasta enam keegi põllesid. Aga mulle nad meeldivad. Kasutan ise neid vaid küpsetamise ajal, sest ei salli kui kõht on jahune. Muul ajal väga vähe. Aga teha neid meeldib, sest neid nõukaaegseid kangaid on nii palju kokkuostetud. Ja ikka püsib ka lootus, et mõni neid ka vajab. Seekordne põll on roosiline ja rohke pitsiga. Kahjuks lõpetas mu fotokas täielikult koostöö. Ja kuna tänapäeval poodides neid enam ei müüda, siis pean vaatama, kust ma uue saan. Seekordsed pildid jälle mehe telefoniga tehtud.

                      

                                             

Kassipadi.

 Olen nii kaua juba neid VAHVAID kassipatju imetlenud. Ja nüüd lõpuks võtsin julguse kokku ja proovisin ka ühe valmis õmmelda. Minu padi sai 30 x 31 cm. 

                            

                                                

       “Postituse lõpus on sama töö esitatud veidi teistsuguses valguses – AI abil loodud taustaga, mis aitab detaile ja meeleolu paremini esile tuua.”                                                                      

Vana liua uus elu.

                    Ikka keraamikavärvidega. Mitte ei saa selle PILDI lummusest välja.

      Mäletan seda juba lapsepõlvest – väike kaart, millel üks veidi tusane mees ja üks täiesti muretu koer.                  Vihm sajab, tuul keerutab lehti, aga koer… tema lihtsalt naudib hetke.

              Aastaid hiljem vaatan seda pilti ja tunnen täpselt sama.
                                                                          Midagi selles on nii elus.

             Võib-olla see liikumine – vihm, mis justkui langeb ka pildist välja.
             Või see kontrast – inimene, kes võitleb ilmaga, ja koer, kes lihtsalt jookseb rõõmuga edasi.
                                                   Ja võib-olla ka see väike, soe huumor, mis paneb muigama.

                                  See ei ole lihtsalt pilt.
                                                                 See on tunne.

 Ja kummalisel kombel ei taha ma sellest tundest välja saada. Las ta jääb. Olen selle keraamikaväevidega sellele iidvanale liuale teinud ja see seisab mul juba aastaid köögi akna all, lillekastis. Ilmastik ja aastad on teinud juba oma töö, kuid tunne ja pilt veel alles.

                Olen teinud sellest pildist MAALI . Ja arvukalt printinud seda pilti pajakinnastele. Ja nüüd tegi AI ka ühe pildi mulle sellest vanast vaagnast akna all, lillekastis.

                                                                                                                                                                    

Paeltega kott.

 Prinditud pildiga kott. Paeltega suletav, sees must vooder ja kaks taskut. Koti kõrgus 34 cm, laius 39 cm, põhi 10 cm ja sangad 67 cm. See kord siis jälle pikemad sangad, kuigi mulle oleks meeldinud endale lühemad.

                           

                                   

                                                  

Päikeseline aianurk, õites lilled ja kott, mis ootab oma inimest – et koos minna väikestele ja suurtele teekondadele.

      

Ilurätikud

                                                   Neid oli päris tore teha.

                                                     

Pajalapid

                   Ja kui juba õmblema pääsesin, siis lõpetasin ka terve rea pajalappe ära. 

                                                                            19 x 21 cm.

                                                                       20 x 20 cm.

                                                                  20 x 20 cm.

                                                                           22 x 22 cm.

                                                             22 x 22 cm.

                                                                         20 x 20 cm.

         Tore, et midagi sai ka lõpetatud. Poolikuid asju on mul tõesti kuhjaga.