Olen neid palju õmmelnud, kuid kõik üksjagu aega tagasi. Lõiked "Anna" 1993 aasta numbrist. Üks oli SELLINE . Kahjuks pole tast rohkem pilte. Ja kui ma ei eksi, siis SEE oli esimene- koos MALLE õpetatud kotiga.
Kuigi ta veidi tülikas tegemine, siis võtsin ikkagi nõuks selle töö ette võtta. Just, et kasutada teksaseid. See kord alustasin seljast- et vaadata kas saan luku ilusti ette. Ja kui lukk toimis, siis liikusin tükk- tükilt edasi. Kui peani jõudsin, oli veidi tüdimus peale tulnud, kuid hambad ristis liikusin vaikselt, kuid kindlalt lõpuni. Silmi ja nina mul kahjuks polnud. Ja ega kunagi tea, millal neid poeski olla võiks. Aga sobisid ka need toredad ööbid silmadeks. 
Kui teda vaadata väikese poisipõnni käes, muutub ta kohe millekski enamaks kui lihtsalt mänguasi. Temast saab kaaslane, kellega mängida, kellele saladusi sosistada ja keda õhtul kaissu võtta.
Mõni asi on tehtud lihtsalt nii, et ta leiab alati tee kellegi südamesse.
