Kott

                                                      Valge, paeltega suletav kott.

                                    

                                                                      

                                    

Lapitekike.

 Üle hulga aja taas õmblustööd. Mul hulk kangaid, kus mõni lasteteemaline pildike. Ja siis hakkabki asi enne käima minemist seisma jääma. Millest midagi teeks- need nii tillukesed või nii vähe. Sobivaid kangaid juurde leida raske. Mida suuremat on, need eriti ei kõneta. Ja kuna sellest edasi-tagasi veeretamisest kasu pole, siis hakkasin neid pildikesi lihtsalt kangast välja lõikama. Esimene tekike sai hallides toonides, kuid ootab kergelt läbiteppimist. Sai valmis ka roheline, kuid sellele on tarvis mahulist vahele otsida. Ja siis see kolmas. Nii kirjut pole ma vist enne kunagi teinud. Tegin ka väikese padjakese, kuigi ei tea, kas tänapäeval veel nukkudega mängitakse. Igal juhul sai tekike mõõtudeks 56 x 62 cm. Padi 23 x 29 cm. Ja pildid ka.

       

                          

                           Eelnevalt olen ka ikka mõne pisikese LAPITEKIKESE teinud.

                                            Sobib paljudele nuku sõpradele.

Tepitud riidest kott

 

                                          

                                                                           

    

Kott

                                                  Veel üks kott on valmis õmmeldud.

                      

                   

                                      

                                           

Taaskasutus

 Veel üks kott, mis taaskasutust tähistab. kui varasematel aegadel sai kõik need kangaääred prügikasti visatud, siis viimased olen hoolega alles hoidnud, sest netiavarused kubisevad nendest lahedatest ideedest, mis neist teha saab. mina siis tegin see kord teksakoti, millel need ribad nii eest kui ka tagumisel küljel. Koti kõrgus sai 38 cm, laius 38 cm, põhi 9 cm ja sangad 56 cm. Ja kott siis selline.

                                                  

 Tema ei jäänud ukse külge rippuma.  Ühel hetkel oli ta juba tänaval.  Kivitee, vanad majad, vaikselt mööduvad inimesed – ta ei püüa tähelepanu, aga jääb siiski silma.  Natuke nagu juhuslik leid väikesel kõrvaltänaval.
 

Rotike

 Kuna ilm ikka nii tuuline ja külm, siis toimetused toas. Leidsin sellise  VIDEO  ja üritasin ka proovida. Kuna mul pole pehmeid fliise, siis tegin olemasolevast materjaliöist ja suurendasin kaks korda. Minu rotike sai selline. Minu omal kõrgust 21 cm ja alt lai 14 cm.

Uskumatu, kuhu see aeg kõik kadunud on. 2010 aastal tegin ka ühe roti nõelapadja. Ja se oli  SELLINE  .

                                

                                               Nööbile paistis vaata elukas vististi meeldivat.

                             

           Ja valmis sai ka kaks patja. 40 x 40 cm.

                            

         “Postituse lõpus on sama töö esitatud veidi teistsuguses valguses – AI abil loodud taustaga, mis aitab detaile ja meeleolu paremini esile tuua.”