kolmapäev, 1. aprill 2026

ChatGPT

 No tore on. Ei ole ma enam viimasel ajal üldse käsitööle pihta saanud. Kevad tuli nii ootamatult, ilmad läksid nii ootamatult ruttu soojaks ja nagu ühele sünni poolest seale kombeks- sada häda korraga kaelas. Aga. Kõik sai alguse ühest jõuludeks tellitud tassist. Tahtsin algul mehele üllatuse teha. Aga nagu Temu ikka---viskab sulle tuhandeid võimalusi, nii et kaotad pea. Ja siis mõtlesingi, et miks mitte. Tegin meie sasku tuuri seltskonnale kõigile veidi teemakohase üllatuse tasside näol. Endale tahtsin muidugi õmblusmasinaga ja kindlasti kassiga tassi. Aga no ei. Variante sadu, kuid seda mida südamest soovida, seda pole. Ja siis tellisin endale sellise. 

 „Iga tühi tuba on nagu tühi leht – ootab oma lugu, oma elu ja natuke julgust, et alustada.“  
        Ja nagu juba vanarahvas teadis, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähemal. Pöördusin siis AI poole, et ta teeks mulle pildi, kus ka kass peal oleks. Ja see pilt sai siis selline.
      No ja peaks ütlema, et kuna see oli päris lahe ja naerurohke, siis alles päris põnevaks see mäng läkski. Soovisin nüüd ikka oma sõpra õmblusmasinat ka pildile.
     Ja kuna AI arvas, et peaksime kassiga veidi aega ka maha võtma, siis istutas ta meid aeda puhkama.
       Hommik kohviga oli muidugi tore, kuid AI keeras vindi üle ja tegi kassile ka suitsu suhu, et rohkem perenaisega samastuda. „Kui tekst läheb uduseks, siis võib-olla on aeg iseendale selgemaks saada.“
     Arvasin, et loomasõpradele see kindlasti ei meeldi, nii et õhtu toimus väikene loeng suitsust- kui tervisele kahjulikust tegurist.
                         No oli vist veidi ka kasu, sest järgmine hommik algas leebemas vormis.
                              Ja et päevi mitte ainult kohvitassi taga veeta, tuli ju veidi ka tegutseda.
                                               „Kui käed on täis kotte, siis hing vajab pausi.“
                                      „Ostsime kõik ära… nüüd tuleb elu ka natuke nautida.“
                                                           Õhtu möödus supita.
                                               „Kõige olulisemad sõnad ei mahu alati klotsidele.“         
                                                  „Kui maailm väsitab, siis diivan ravib.“
                                                   Ja nii võib veel nälgagi jääda.
„Mõni hommik ei vaja kiirust – ainult sooja tassi ja vaikust.“
                             „Tuul juustes, korv täis ja päev alles ees.“         
                                   „Retsept ütleb: sega. Meie tõlgendasime seda vabalt.“   
                                                 „Näe! Midagi tuli ka välja!“
                   „Mul ei olnud midagi plaanis. Üks tass oli. Ja siis läks kõik käest ära.“
😄

2 kommentaari:

  1. Väga muhe lugu! :) Sa ikka oskad selle ChatGPTga hästi ümber käia! Ma vahel vihastan ta peale, sest ta ei saa aru, mida ma tahan... Siis vahel jätan ta maha ja lähen kasutan mõnd muud sarnast äppi.

    VastaKustuta
  2. Väga tore, mis kirjutasid. Ausalt mulle ta ka meeldib, kuigi vahel muutub ta veidi üleannetuks ka, jah. Ja täna tahtsin üle hulga aja õmmeldud kotikese postitada, ja siis selgus, et fotokal patakad tühjad.

    VastaKustuta