reede, 17. juuli 2026

Taaskasutus

 Mu kangavähendus ei lähe sugugi nii ludinal, nagu esialgu arvasin. Aga kuna on ikka tehtud mingi plaan, mitu asja, mitmest värvist veel teen, siis liigun vaikselt edasi. Ja ikka ja jälle unistan, et oleksin ämbliknaine. Siis oleks käsi tunduvalt rohkem ja saaksin ühe koti õmblemisega päevas----korrutada kätepaariga. Aga eilne päev ei läinud ka tühja. Mõtlemist, sättimist, mõõtmist ja lõikamist---ja lõpuks ka õmblemist ja veel mõõtmist---andis tulemuseks koti.  Kaks linikut ja kardinarüüž said uue elu. Ja sündiski kott: "Roosiaia mälestus".



                                             Sees on vooder ja tasku- uuest kangast.                                  
                        

2 kommentaari:

  1. Sa oled ikka vägagi produktiivne, minuga võrreldes kindlasti. Kotte tuleb muudkui. Aga nende kangastega kipub jah nii olema, et ega need virnad sugugi ei vähene. Ilus kott jälle!

    VastaKustuta
  2. Ei taha väheneda jah. Ja ei raatsi ju ühestki tükist loobuda kah.

    VastaKustuta