Pajakindad.

 Veel mõned paarid said valmis õmmeldud. 

Olen siin viimastel päevadel hüpanud ühe kanga kasti juurest teise juurde. Püüdnud välja lõigata nii üht ja teist. Ja tundsin taas, et olen ennast täielikult ammendanud. Kuidagi on on see lust õmmelda kadunud. Ja nii naljakas kui see ka pole, siis ei ole ma ka ühelegi laadale see aasta saanud. Ehk lihtsalt valmis asjade kuhjumine ja kangakastide rohkus toonud tüdimuse. 

                                           Panen siia ka igast paarist pildi.

                                   

                        Hulk täpilisi veel kokku õmmelda, kui sobivad kandipaelad leian. Ja siis püüan oma poolikuid töid valmis õmmelda. Kui seisma jäävad, siis on nii raske jälle rajale saada. Mõne puhul enam ei mäletagi, milline see esimene mõte asjast üldse oli. Tunnen kohe praegu sellest Isetegija lehest puudust. Seal olid nii usinad tegijad ja andsid alati sellist mõnusat positiivset inspiratsiooni, nii et kohe oli tuhin midagi õmmelda. No hea küll, niutan siin veidi edasi. Ehk siis mõnd pooliku töö lõpetamist mingi aeg näidata ja blogisse jäädvustada. Ja muidugi ilusat kooliaasta algust! See on kohe selline eriline päev.